Kitarr

Film naise elust, kellel kurguvähi tõttu jäi elada veel vaid kaks nädalat, kes kaotas oma töö ja suhtekaaslase, aga leidis omanäolise tee teostada oma seni täitumata unistused. Film julgusest muuta oma elus KÕIKE.

Kui paljud meist on maha matnud oma unistused, sattudes “tegeliku elu” haardesse kui oravad rattasse?

Ja paljud meist eitavad oma erilisust, püüdes olude sunnil olla kellegi meele järgi ja „normaalne“?

Ja kas keegi eitab hoopis seda, et ta midagi eitab (või hoopis maha matnud on)?

Milline impulss saaks meid sellest pettepildist vabastada, et hakata elama Oma Elu selliselt, nagu hing ihkab, juba PRAEGU?

Ja... kuidas aru saada, mida hing ihkab?