Ebamugav tõde

Inimkond istub viitsütikuga pommi otsas. Kui teadlaste enamusel on õigus, siis on meil jäänud ainult kümme aastat, et ära hoida suurt katastroofi, mis võib muuta kogu meie planeedi igasuguse kontrolli alt väljunud ekstreemse kliima, üleujutuste, põua, epideemiate ja tapvate kuumalainete kaoseks.

Kui see kõlas nagu viimse kohtupäeva kuulutus, siis peab tunnistama, et palju puudu ei ole. 2 Oscariga pärjatud, Sundance'i Filmifestivali hitt, 2006.aasta parim dokumentaalfilm “Ebamugav tõde”, mille režissööriks on Davis Guggenheim, pakub lähivaadet ühe mehe missioonile eesmärgiga peatada globaalse kliimasoojenemise hukutav kulg. Selleks paljastab filmi peategelane, endine USA asepresident Al Gore, kes jäi 2000. aasta presidendivalimistel napilt alla Georg W. Bushile, mitmed globaalse soojenemisega seonduvad müüdid, väärarusaamad ja lausvaled. Film veenab, et Al Gore on tõenäoliselt üks enim vääriti mõistetud avaliku elu tegelasi maailmas. Filmis näeme inimest, kellel on üsna vähe kokkupuutepunkte selle poliitikuga, keda ollakse harjunud nägema meedia vahendusel. Filmis näeme lõbusat, paeluvat, avatud ja tulihingelist meest rääkimas tavakodanikele ärevast tõest, mida ta ise nimetab meie “planetaarseks hädaolukorraks”.

Oma presentatsioonis näitab Al Gore dramaatilisi kaadreid, muuhulgas kuulsat fotot “Earthrise”, mille tegi esimene ameerika kosmonaut kosmosest. Seejärel näeme rida hilisemaid fotosid, kust väga selgelt paistab, kuidas liustikud ja järved on kokku kuivamas, lumed sulamas ja kaldajoon taganeb tempokalt. Al Gore esitab murettekitavat statistikat: 10 soojemat aastat maailma ajaloos on olnud just 14 viimase aasta jooksul. Eelmisel aastal koges Lõuna-Ameerika esimest orkaani, Jaapan ja Vaikne ookean püstitavad taifuunide rekordeid. Floridat laastas ennekuulmatult metsik orkaan Katariina. Golfi hoovuses on toimunud pöördumatud muutused. Polaarne jää näitab, et süsihappegaasi on atmosfääris palju rohkem, kui seda eales on olnud. Kunagi arvati, et sellised kliimanähtused esinevad ringidena. Gore seisab graafiku ees selgitades tõuse ja langusi läbi sajandite. Neis on tõesti tsükliline seaduspärasus, kuid viimastel aastatel liigub graafik aina ülespoole, aina kõrgemale ja kõrgemale.

Gore väidab, et kuigi teadlaste seas on 100% üksmeel, siis ajalehtede ja ajakirjade andmebaasi otsing näitab, et 57% kahtlevad globaalses soojenemises ning üksnes 43% usuvad sellesse. Gore väidab, et need numbrid on 90ndatel energiatööstuste poolt algatatud valeinformatsiooni kampaania tulemus. Sama starteegiat kasutasid aastaid ka tubaka toodete kaitsjad. Karismaatiline Al Gore on filmiga teinud sensatsioonilise tagasipöördumise laiema avalikkuse ette. Filmi sõnum, et kliimasoojenemine on palju ohtlikum kui Al-Qaeda ja terrorismisõjast kurnatud ameeriklased on õnnelikud, et teemapüstitus on muutumas. Režissöör Davis Guggenheim kasutab sõnu, kujundeid ja Gore tabavaid faktiesitlusi, tulemuseks on võluv ja haarav film. Võlgneme endale selle filmi vaatamise. Vastasel korral tuleb meil kunagi oma lastelastele seletada, miks me otsustasime seda mitte teha. Al Gore’i sõnum on ühene: iga indiviid saab panustada maailma kliima kaitsmisesse meie ja järgnevate põlvkondade jaoks. Mida me saame ette võtta? Arendada ja kasutada alternatiivseid energiaallikaid, liikuda kiiresti hübriid- ja elektriautode poole, investeerida raha ühistransporti, säästa energiat majades jne. See ei ole igav maailmalõpukuulutus, vaid kasulik film kuulamaks, mida saab igaüks ette võtta.

“Ebamugav tõde” veenab vaatajat, et globaalset kliimasoojenemist ei saa käsitleda ainult kui poliitilist probleemi, vaid tegemist on meie tsivilisatsiooni suurima moraalse väljakutsega.

Albert Arnold "Al" Gore, Jr. (sündinud 31. märtsil 1948) on USA poliitik, ärimees ja keskkonnakaitsja. Aastal 2007 pälvis ta koos organisatsiooni Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel Nobeli rahuauhinna. loe lisa...