Andja

Nooruk nimega Jonas elab võrdsustatud, värvitu, kuid meeldivas ühiskonnas, kus ei ole teadmisi armastusest ega valust. Kui tema ja ta parimad sõbrad Asher ja Fiona saavad täisealiseks, saavad nad oma ühiskondlikud rollid, kusjuures Jonasile antakse haruldane (mälestuste) vastuvõtja positsioon. Selle tõttu kohtub ta mentoriks oleva vanema Vastuvõtjaga (hiljem nimetatakse teda Andjaks). Nad vaatavad mälestusi möödunud maailmast, rõõmust, valust ja armastusest. Kuna Jonas saab neid mälestusi, rikub ta kardinaalset reeglit, et neid ei tohi teistega jagada, ja satub seeläbi hätta valvsa Peavanemaga. Kui Jonas avastab, et väikelapse nimega Gabriel tapetakse, seavad tema jõupingutused lapse päästmiseks ta otseselt vastuollu oma ühiskonnaga. Otsustades, et kõik peavad uuesti õppima nägema värve, tundma valu ning näitama ja vastu võtma armastust, saab Jonasist rahvavaenlane number üks.

Olin õppinud, et teadmine, mis midagi on, ei ole sama, mis teadmine, kuidas miski tundub.

Mälestused ei ole ainult minevikust. Need määravad meie tuleviku. Sa saad asju muuta. Saad asju paremaks muuta.

Tunded on vaid pealiskaudsed, kuid emotsioonid on väga sügavad, ürgsed. Nad püsivad. Nüüd, Jonas, sa ei pruugi aru saada, kus sa oled või mis toimub, aga ära mõtle sellele, mida sa näed. Kuula. Kuula, mis kutsub seestpoolt.

Kõik on ühendatud, kõik on tasakaalus. Hea kõrval on alati ka halb. Kaks...